Eesti Pank andis kasumist riigieelarvesse 7,5 miljonit

Ülejäänud kolmveerandi eelmise aasta kasumist suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.

Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul piirab keskpanga panust riigieelarvesse Eesti Panga suhteliselt väike kapital teiste euroala keskpankade võrdluses. Nõukogu on otsustanud luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita, lisas Laar.

Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Keskpanga majandusaasta

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 26,9 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 28,6 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 23 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 12 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud olid mullu 17 miljonit eurot, jäädes samale tasemele võrreldes aasta varasemaga.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 4 miljoni euro väärtuses, aasta varem oli riskieraldise suuruseks 7,7 miljonit eurot. Nelja aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 30 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 141 miljonit eurot.